Ficki difusiooniseadused kirjeldavad difusiooni ja need avaldas Adolf Fick 1855. aastal.
Ficki esimese seaduse kohaselt on difusioonvoog (ajaühikus läbi pinnaühiku difundeeruv ainehulk) võrdeline aine kontsentratsioonigradiendiga, kusjuures võrdetegurit nimetatakse difusiooniteguriks (ka difusioonikoefitsiendiks), tähis .[1]
Ficki teine seadus kirjeldab osatuletistega paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrandi – difusioonivõrrandi – kujul kontsentratsiooni seost mikroosakeste juhusliku liikumisega ajaskaalal makroskoopilises ruumis.